Muuseumi kõige traditsioonilisem osa on ekspositsioon: asjad, mida külastajatele näidatakse. Lisaks on hulk asju, mida näidatakse mõni kord - ajutise näituse käigus, sest kõik museaalid korraga välja ei mahu. Museaalid kogunevad muuseumisse enamasti annetustena. Meie muuseumi teema on Põltsamaa piirkonna aja- ja kultuurilugu ning kui mõni ese on muuseumile eriti oluline, siis ka maksame selle eest raha. Praeguseks on meil tulmeraamatutesse registreeritud ca 4100 eset, raamatut, dokumenti ning üle 4000 foto. Kõige enam esemeid on annetanud Heino ja Ninella Joost, Evald Põldmaa, Jüri Pärna, fotod on põhiliselt Helle Kulli ja Mauno Liivi kogudest. Et muuseumis asjad kasutult ei tolmu, näitab külastajate statistika: 9-10 tuhat inimest astub igal aastal meie muuseumi trepist üles (alla ka).

 Oluline on ka korraldada erinevaid sündmusi - ajutisi näituseid, loenguid, muuseumitunde, kodukandipäevi jmt. 1997. a novembri muuseumitunnis, mis oli pühendatud T. E. von Bocki 210. sünniaastapäevale, esinesid Jaan Kross ja Herbert Kuurme, Loniida Bergmanni juhatusel käidi Võisikul ja Kundrussaare kalmistul.

1998. a asus muuseumi juhatajaks Aime Martinsoo, senine turismiinfopunkti juhataja. Toimusid näitused "Tõelised pärlid" ja "Klaashelmemäng". Alguse sai muuseumisõprade koosolekute komme. Mitmeid aastaid korraldas muuseumis näituseid Põltsamaa Käsitööselts, traditsiooniliselt tähistati Iseseisvuspäeva lossiõuel koos Kaitseliidu, Päästeameti ja Politsei esindajatega. Kodukandipäevadel 1998. a. augustis esitleti esimest Põltsamaa Ajaloo Vihikut: Fr. Amelungi ettekande tõlget eesti keelde "Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast". Kodukandipäevadel on esinenud Kamari näitetrupp ja naisansambel ning Esku külakapell. Turismiinfopunkti, mis liideti muuseumiga, juhataja Helle Niglas korraldas ka lastele jõululossi ettevõtmisi ning ajaloolises kostüümis nukkude valmistamise kursusi, lossipreili maskeraadi jt lustakaid ettevõtmisi.

1999. a novembrist töötab muuseumis allakirjutanu, varahoidjaks oli algul Jüri Pärna, alates 2001. sügisest aga Vilja Roots, kelle suurimaks teeneks muuseumi ees on tohutu hulga mälestuste kogumine, tema koostatuna ilmus näiteks 2007 aastal mälestusteraamat "Elame veel…". Tema üks lemmikteema on näitused Põltsamaa linna aukodanike ja teenetemärgi kavaleride tutvustamiseks. Kuid Vilja on ka asendamatu giid.

Asendamatu oli ka Ursula Haava, kes töötas turismiinfokonsultandina aastatel 2000-2004. Tema sügavad teadmised nii ajaloost kui ka arvutitest ning ülim korrektsus ja sihikindlus aitasid muuseumi edasi lausa seitsme penikoorma saabastega. Tema asjalikke nõuandeid läheb vaja siiani ning ka 2007 ilmunud "Põltsamaa Muuseumi Toimetised" on tegelikult Ursula idee. Ursula eestvedamisel valmisid ka mitmed postkaardid, Põltsamaa linna kaart, Põltsamaa linna ja ümbruse ajalooline piltkaart ja raamatuke "Põltsamaa ajalooline pärand".Ursula tulekust alates oleme ka võõrkeelte alal enam-vähem järjel. Hiljem oleme aga inglise ja saksa keelt rääkivate klienditeenindajatena saanud suviti kasutada praktikante ja oma koolinoori.

Põltsamaa Ajaloo Vihikute sarja jätkasid "Nikolai Sivers ja Soosaare" - 1906. a paiku ilmunud artiklite kordustrükk, Heino Joosti ja Einar Hiobi "Gustav Beermanni radadel" ning Helen Piisangu "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926-1939".

2007. aastal sai muuseum 10 aastaseks. Tähistasime seda sündmust suure sünnipäevapeoga 9. augustil. Ettekannetega muuseumi kujunemisest esinesid Tiiu Pihlakas ja Rutt Tänav. Muusikalist külakosti tõi EELK Põltsamaa koguduse plokkflöödi ansambel. Barokkmuusikat ja tantsu demonstreerisid ansamblid „Rondellus“ ja „Saltatores Revaliensis“. Samal peol esitlesime ka raamatut „Põltsamaa Muuseumi Toimetised“, mille tutvustuse leiate leheküljelt „Trükised“. Kõik tänasid vastastikku kõiki ja oli ka põhjust.

Pidu toimus Lossi restoranis, muuseumis aga avasime näituse „Põltsamaa kihelkonna koolidest“, mille koostamisel oli abiks Lea Teedemaa Eesti Ajalooarhiivist. Vaatasime Heino Suttingu tehtud filmi muuseumi avamisest 1997. a 9. augustil. Kõige lõpuks viis Vilja Roots viimased vaprad külalised veel „Jalutuskäigule Kuningalinnas“.

2007. aastal toimus ka Kadrioru Kunstimuuseumis näitus „Maarjamaa rokokoo. Gottlieb Welté“. Kuna teema on seotud Põltsamaa lossiga, andis see muuseumi juhatajale võimaluse tutvustada Põltsamaa ajalugu nii Tallinnas kui ka Mainzis, Gottlieb Welté kodulinnas, kuhu näitus 2008. a algul rändas.

2008. aastal ilmus KUMA kirjastuse väljaantuna raamat „Põltsamaa vanadel fotodel“, milles on ära trükitud ca 270 vana fotot Ants Kulo ja Viktor Kuiki kollektsioonist. Iga foto all aga seisab põhjalik kommentaar meie muuseumi poolt – nii on selles raamatus kirjas peaaegu kõik kõige olulisem Põltsamaa ajaloo kohta.

Üllatuslikult jõudis muuseumisse ka Brüsselis 2004. a välja antud raamat „Europe giving shape to an idea“, mille koostamisele olime siis kaasa aidanud – nimelt leiti oluline Euroopa-idee kujundaja ka Põltsamaalt. Uue-Põltsamaa mõisa omanik aastatel 1750-1785, salanõunik Jakob Heinrich von Lilienfeld on oma „Uue Riigi-ehituse“ tõttu sattunud ühte ritta Dante, Kanti, Leibnizi ja teiste suurte mõtlejatega.

Tänan südamest kõiki muuseumisõpru, lahkeid annetajaid, koostööpartnereid ja endisi ning praegusi kolleege!
Ootame külla!

Muuseumipere nimel
Rutt Tänav

  

Saturday the 22nd. Põltsamaa Muuseum 2015 - Joomla Site Templates