Põltsamaa Muuseumi Ühingu põhikiri kinnitati 9. märtsil 1928. Toona olid muuseumi eestvedajad õpetajad ja seltskonnaelu tegelased Karl Vervolt ja August Kisla. Alguses kogutigi museaalid Vervolti enda koju, Nurme tänava majja praeguse numbriga 18.
Muuseumi käsutusse anti peagi lossi kaks kõige uhkemat saali, need, mis ikka vanadel postkaartidel eksponeeritud: marmor- ja rokokoosaal. Piletimüügist ja haridusministeeriumilt saadud raha eest jõuti isegi lossi remontida. Kus on see hiilgus siis praegu? 1941. aasta põlengust pääses vaid karjapasun – ta olnud pritsimeeste peo jaoks välja laenatud ja need ei toonud tagasi. Alles taasasutatud muuseum sai selle Aleksei Katmaalt 1997. aasta augustis kingiks.
Nii et meie järjepidevuse kandjaks on iidne linnus ning nüüdseks võib-olla juba 170 aasta ligi küündiva vanusega karjapasun.
Nii nagu noores Eesti Vabariigis rahvas värskeis vabadusetuultes ka oma mineviku kohta tõde teada ja kuulutada tahtis, samuti oli see taasärkamise ajal. Ka 1980. aastatel otsustasid inimesed, et meie lood ei tohi maailmale ja eelkõige meile endale kaotsi minna. Nõukogudeaegne muuseumivaba aeg oli olnud pikk, uuel ärkamisajalgi kulus oma kümmekond aastat järjekindlat ja igakülgset ettevalmistustööd ning surveavaldamist, et muuseum luua.
Muinsuskaitseseltsi võitlust jätkas ajalooselts. Heino Joost asutas kõigepealt Võhma külas oma Kodulootare, Helle Kull kogus kõikvõimalikku koduloolist teavet, raamatukogu ja huvikooli kollektiivid pühendusid täie vastutustundega vanema põlvkonna teadmiste noorematele edasiandmisele – organiseerisid vanavara kogumist ja näituseid, matku ja ekskursioone, andsid välja ajalootrükiseid ja korraldasid kodukandipäevi.
Kuigi juhtivates jõududes esines toona ka arvamist, et muuseumit pole vaja – saadetagu kõigepealt vanavara ära Tartu ja Tallinna suurtesse muuseumitesse ning seejärel lapsed järele neid asju sinna vaatama – , sai 1997. aasta suvel linnuseõuel seisvast laohoonest eelkõige tänu Tiiu Pihlaka, Heino Joosti, Eha Tralla, Aime Martinsoo, Tiia Truumehe ja Jüri Pärna tegevusele siiski muuseum.