Linnuse ehituslikust ainulaadsusest

Villem Raam juhib oma uurimuses „Jooni Põltsamaa linnuse ehitusloost ja tema kujunemisest lossiks“ tähelepanu ehituslikele eripäradele, mille poolest Põltsamaa linnus on ainulaadne ja harukordne:

1. Ringmüüri ümbermõõdu – 437 meetrit – poolest on Põltsamaa linnus suurim kõigist Eesti ja Läti ala keskaegseist linnustest. Maapinnale märgiti maha ruut ca 100 korda 100 meetrit ning hakati vundamendi süvendit kaevama kahes vastasküljes joonest sissepoole, kahes küljes väljapoole, nii saadi pisut väljavenitatud ruut, mis erines natukene eeskujuks olnud Vana-Rooma rajatistest.

2. Lintsirgeteks kihtideks ühtlustatud kiviladu pärineb Vana-Rooma ehitistest ja on Vana-Liivimaal täiesti erandlik.

Sirged maakiviread linnusemüüri teises ehitusjärgus

3. Soklimüüri paksus 270 cm on silmapaistvalt suur ning Eestis on sellega ligilähedaselt võrdne üksnes Kuressaare piiskopilinnuse laagerkastelli (13. saj) müüripaksus.

4. Esimese kaitsekäigu põrandaks oli müüripealne, välisküljel oli laskepiludega puurinnatis, mis toetus ulgtaladele. Selline mašikuliist tuletatud konstruktsioon on Eestis ainulaadne, võimalik, et hiljem on umbes sama meetodit kasutatud Padisel.

5. Edela- ja loodemüüril on tellistest laskeavadega rinnatis, mis on samuti Eestis haruldane. Kohati on rinnatis seisma jäänud 220 cm kõrguse vöötmena, omades vahelduvalt suuri ja väikesi laskeavasid.

Suured ja väiksed laskeavad linnusemüüri kolmandas ehitusjärgus

6. Loodeväraval oli omapärane ja Liivimaal harva esinev kaitsesüsteem, mida aegade jooksul oli korduvalt muudetud ja täiendatud. Värava sulges seestpoolt riivpalk, väljaspool oli nelinurkne eesvärav kuni vallikraavini. Eesvärava edelaküljes asus väike jalgvärav. Pärast ringmüüri kõrgendamist ehitati väravasse müüritrepp, mida mööda pääses eesvärava kaitsekäigule. Kraavipoolses otsas oli eesvärav enne sillapeani jõudmist võllil liikuva kaitsekilbiga suletav.

Loodevärava kaitsesüsteemist on alles vaid jupike müüritreppi

7. Kirdeseinas oli keskajal 190 cm lai ja välisküljel tellistest portaaliraamistusega jalgvärav, kuhu palkriiviga varustatud uks võis vastu lenge kindlalt sulguda. Võimalik, et see oli ainus tervena säilinud linnusevärav Eesti tellisgootikas. Värava eesmärgiks võis olla operatiivsete vasturünnakute võimaldamine, suure värava piirajate selja taha pääsemine. Rõhk sõnal „oli“, uks on selle koha peal praegugi, portaalist on ehk mingi detail siseküljel aimatav. Jälle kord asi, mis oli veel 1970. aastatel olemas. Kuhu ta jäi, miks?

8. Põltsamaa konvendihoone fassaadi dekoratsioon on kogu Vana-Liivimaa ehitusloos ainuesinev ja väärib seetõttu tõsist kunstiajaloolist tähelepanu.

Konvendihoone ainulaadne fassaadikaunistus

Paljud ainulaadsed ja huvipakkuvad arhitektuurilised detailid on Põltsamaa linnuses päästmatult lõhutud. Süüdlaseks pole selle juures mitte ainult sõda, tihti on renoveerija see, kes mingil põhjusel, näiteks teadmatusest, millegi väärtusliku korvamatult ära rikub. Meil on midagi veel alles. Loodame, et need väärtused ei hävine enam ei looduse ega inimese tegevuse tõttu.

Eespooltoodu polnud siiski kaugeltki kogu ainulaadsus, mis meie linnusel pakkuda on. Rohkem võib lugeda raamatust „Põltsamaa ilust ja inimestest“, mis on küll läbi müüdud, kuid raamatukogust peaks saama.

 

Koostaja: Rutt Tänav

 


Vaata ka Põltsamaa Teataja nr 16, 26.02.2020.